Kuidas on koroonapandeemia mõjutanud haridust ja tööhõivet

04.03.2021

Hiljutine uuring Kantari LifePoints vastajapaneelis näitab, millist mõju on viimase aasta jooksul koroonaviirus tegelikult tööhõivele ja haridusele avaldanud.

Kantari globaalsest uuringust ilmneb, et koroonapandeemia on mõjutanud tööhõivet 32 protsendil vastajaist. Neljandik kaotas oma töö ettevõttes tehtud muudatuste tõttu püsivalt kas koondamise, tegevuse lõpetamise või vähendamise tõttu (10%), või lühendati neil ajutiselt tööaega (15%).

Uuringus osalenud riikidest on pandeemia kõige tugevamalt mõjutanud tööhõivet Indias – 59 protsenti vastajaist märkis, et see on nende töötamist mõjutanud.

29 protsenti inimestest, kes koroonakriisi tõttu töö on kaotanud, on endiselt töötud. Sealhulgas on töötute hulk kõrgeim USA-s (42% endiselt ilma tööta) ning madalaim Mandri-Hiinas (17%). Ainult 44 protsenti pöördus tagasi samale töökohale ja 15 protsenti läks tagasi vähendatud tööajaga või madalama palgaga.

Vanuserühmade lõikes on koroonakriis tugevaimalt mõjutanud nooremate tööhõivet: 18-24-aastaste hulgas on pandeemiast põhjustatud pikemaajalise töötuse määr kõrgeim – 35 protsenti mittetudengeist on ikka veel endiselt tööta. Siiski on koroonapandeemia üldiselt enim mõjutanud 25-44-aastaste tööhõivet (34%). 15 protsenti 18-34-aastastest on töö kaotanud ettevõttes tehtud muudatuste tõttu kas koondamise, sulgemise või vähendamise läbi; 21 protsendil 24-44-aastastest aga lühendati ajutiselt tööaega.

Kuigi meeste ja naiste hulgas on töökaotus olnud suhteliselt ühtlane, on siiski võrdluses meeste tööhõive taastumine 9 protsenti kõrgem kui naistel. Meeste puhul on 4 protsenti kõrgem nende osakaal, kes on naasnud oma algsele ametikohale või samalaadsele ametipostile sama tööajaga, ning 5 protsenti on enam ka neid, kes asunud tööle sama tööajaga teises ametis või valdkonnas.

Nii meeste kui ka naiste seas on 2 protsenti neid, kes lahkusid töölt oma laste koduõppele jäämise tõttu.

Viimase kuue kuu jooksul on koduõppega kokku puutunud 84 protsenti kooliealiste laste vanematest. Ligi kaks vanemat viiest nendib, et nende kooliealised lapsed on täisajaga koduõppel alates möödunud aasta augustist. Enam kui neli lapsevanemat viiest ütleb, et nende lapsed on vähemalt osaliselt olnud koduõppel. Kolmandikul vanematest on lapsed hetkel koduõppel.

Seoses koduõppe ja haridusega kerkivad üles ka küsimused omandatavate teadmiste kvaliteedi osas. Suurim haridust puudutav mure lapsevanemate jaoks on faktor, et laste akadeemiline haridus jääb maha (30%) ning nad kannatavad sotsiaalse surve all (29%).

Nende vanemate hulgas, kelle lapsed on ainult koolis kontaktõppel olnud, kolmandik ei tunne akadeemilises plaanis mingit muret oma laste pärast.

Kantari globaalne uuring viidi läbi jaanuaris 2021 LifePoints vastajapaneelis, uuringus osales enam kui 8000 vastajat USA-st, Suurbritanniast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Hollandist, Indiast ja Mandri-Hiinast.

Allikas: Kantar