Situatsioon enne Euroopa Parlamendi valimisi

23.05.2014

TNS Emori valimiseelne uuring aprilli lõpus ja mai esimeses pooles näitas, et 41% valimisealistest kodanikest kavatseb kindlasti osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Potentsiaalset valimisaktiivsust mõõdeti 10-pallisel skaalal ja kindlasti valima minejateks defineeriti need, kes andsid vastuseks 10. Kui kõige kindlamale segmendile juurde liita ka vastusevariandi 9 kasutajad, siis potentsiaalne valimisaktiivsus võiks tulla kuni 46%. Tavaliselt ongi tegelik valimisaktiivsus olnud vastusevariandi 10 ja 9+10 andnute osakaalu vahepeal (v.a RK 2007 ja KOV 2009, kus tegelik aktiivsus oli vastusevariantide 9+10 ja 8+9+10 vahel). Tänavustest Euroopa Parlamendi valimistest potentsiaalset osavõttu võiks prognoosida vahemikku 41% kuni 46%.

Kandidaatide eelistus

Kandidaatide eelistus sõltub mõningal määral potentsiaalsest valimisaktiivsusest.

Variant A. Kui vaadata eelistusi kõikidest kodanikest, kes ei välistanud valima minemist, siis pingerida kujuneks järgmiseks:

1. Keskerakond 21.6%
2. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 18.6%
3. Reformierakond 18.2%
4. Isamaa ja Res Publica Liit 16.4%
5. Indrek Tarand 14.8%
6. Konservatiivne Rahvaerakond 3.4%
Eesti Iseseisvuspartei 1.6%
Eestimaa Rohelised 0.4%
Muud üksikkandidaadid 4.8%

Mandaadi saaksid: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.

Kui aga vaadata kindlamalt valima minejaid – vastusvariandid 10 või 9+10, siis eelistuste proportsioonid kujuneks mõningal määral teistsuguseks.

Variant B. Kui hääletamisaktiivsus oleks vaid 41% – seega läheks vailima vaid kõige motiveeritum osa kodanikkonnast –, siis oleks pingerida järgmine:

1. Keskerakond 21.0%
2. Reformierakond 19.6%
3. Isamaa ja Res Publica Liit 18.1%
4. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 17.7%
5. Indrek Tarand 15.5%
6. Konservatiivne Rahvaerakond 2.6%
Eesti Iseseisvuspartei 0.7%
Eestimaa Rohelised 0.3%
Muud üksikkandidaadid 4.5%

Väiksem hääletamisaktiivsus parandaks enam Reformierakonna ja IRL-i positsioone ning nõrgendaks peale sotside ka euroskeptilisemate jõudude osakaalu, kelle valijad ei ole eriti motiveeritud valima minema.

Ka sel juhul saaksid mandaadi: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.

Variant C. Kui hääletamisaktiivsus oleks 46% – mis on kõige tõenäolisem variant –, siis pingerida kujuneks järgmiseks:

1. Keskerakond 20.6%
2. Reformierakond 19.2%
3. Sotsiaaldemokraatlik Erakond 18.4%
4. Isamaa ja Res Publica Liit 17.2%
5. Indrek Tarand 16.3%
6. Konservatiivne Rahvaerakond 3.3%
Eesti Iseseisvuspartei 0.7%
Eestimaa Rohelised 0.3%
Muud üksikkandidaadid 4.1%

Ka sel juhul saaksid mandaadi: Indrek Tarand, Edgar Savisaar, Marju Lauristin, Andrus Ansip, Tunne Kelam ja Jüri Ratas.

Uuringu meetod: personaalintervjuud vastajate kodudes (TNS Emori kahe CAPI-bussi raames). Kokku küsitleti 897 valimisealist kodanikku vanuses 18+. Küsitlusperioodid olid: 23.04.–30.04.2014 ja 7.–14.05.2014. Kandidaadi eelistust küsiti neilt, kes vastasid potentsiaalse valimisaktiivsuse küsimusele 3–10, neid oli kokku 684 valimisealist kodanikku.

 

Aivar Voog

Aivar Voog

Kantar Emori ärisuuna juht

+372 626 8538