Töötajate rahulolu kasvab – kas see annab põhjust rahuloluks?

08.11.2006

Värske TNS Emori poolt läbi viidud üle-eestiline töötajate pühendumuse uuring peegeldab töötajate üldise rahulolu jätkuvat järk-järgulist kasvu.

Positiivne trend iseloomustab nii üldist rahulolu oma tööga, kui ka hinnanguid konkreetsetele töörahulolu kujundavatele teguritele.

Võrreldes eelmiste, 2002. ja 2004. aastal läbi viidud sarnaste uuringute tulemustega, peegeldub töötajate vastustest see, et ootused nende tööle on muutunud selgemaks, töö on vähem pingeline ja palk õiglasem, kui varem.

Rahulolu kasv tugineb reaalsetele muutustele töös ja tööandjate poolt pakutavas. Keskmine palk on nelja aastaga kasvanud 50% ja keskmine töötundide arv nädalas veidi langenud 41,3 tunnilt 2002. aastal 40,9 tunnini 2006. aastal. Oma isikliku aja väärtustamine ja aja maha võtmine tundub üldse olevat tõusev trend. Igapäevane töökorraldus saab ilmselt samuti aasta-aastalt paremini paika sätitud.

Üldine rahulolu oma tööga on Eestis mitte ainult kasvav, vaid TNS uuringufirmade keti võrdlusbaasi kohaselt globaalses võrdluses ka keskmisest kõrgem. Kui üle maailma 2002.-2005. aastal TNS firmade poolt läbi viidud 1,4 miljoni töötajat hõlmanud uuringute keskmiseks üldise rahulolu hinnanguks oli 3,3 palli 5-pallisel skaalal, siis Eestis on see oluliselt kõrgem – 3,8.

Paraku ei peegelda üldine rahulolu tööga kogu tõde töötajate pühendumusest ja valmisolekust omalt poolt tööd tehes rohkem panustada. Tegelikult ei ole kuigi raske ette kujutada (ega isegi tegelikus elus kohata) inimest, kes on oma tööga küll rahul, aga eriliseks pingutamiseks põhjust ei näe. Soe tuba, hea palk ja töö, mis konti ei murra, võivad anda hea võimaluse lihtsalt mugavaks äraolemiseks.

TRI*M pühendumuse indeksi võrdluses, mis arvestab lisaks tööga rahulolule ka emotsionaalset seotust oma tööandjaga ja töökeskkonna motiveerivust ning mis on tõestatult seotud just tööpanusega, jääb Eesti globaalsest keskmisest isegi veidi maha. Globaalne töötajate pühendumuse TRI*M indeks on 59 punkti ja Eesti keskmine jääb 55 punkti tasemele. See tulemus on täpselt samal tasemel, kui 2 aastat tagasi.

Eestis ei ole tööga rahulolu kasvuga paraku kaasnenud töötajate pühendumuse kasvu

Samal ajal kui üldise rahulolu hinnangud on kasvanud, on usk oma organisatsioonide edukusse ja üldine õhin tööl parima saavutamiseks pingutada viimaste aastate võrdluses pigem vähenenud. Nendes tingimustes on raske saavutada konkurentsivõime hoidmiseks vajalikku töö tootlikuse kasvu, kui esmalt ei õnnestu inimestes luua soovi otsida võimalusi efektiivsemaks toimimiseks.

Ehkki osaliselt on valmisolek töösse pühendunult panustada kindlasti sõltuv ka töötajate isiklikest väärtushinnangutest, hoiakutest ja eeldustest, peaksid juhid endalt siinjuures ennekõike küsima: mida saaksid tööandjad teha, et töötajate pühendumust tõsta?

Analüüsides seda, millised tegurid töötajate pühendumust kõige enam mõjutavad, tõuseb ühe olulisemana esile otsustamisse kaasatuse teema. Töötajad, kes tunnevad, et neil on võimalik oma tööd puudutavates otsustes kaasa rääkida ja ka ära kuulatud saada, on reeglina pühendunumad, kui need, kes seda väljundit ei oma. On mõistetav, et igaüks panustab rohkem nende eesmärkide, plaanide ja otsuste täitmisesse, milles ta ise end osalisena tunneb.

Kui kaasamine ületab sisuliselt ühepoolse valmis plaanide “maha müümise” tähenduse, siis on töötajate arvamustes ja ettepanekutes kindlasti palju väärtuslikku, tänu millele saavad nii plaanid kui tulemused lõppkokkuvõttes paremad. Orienteeritus uute ja paremate lahenduste otsimisele seostub samuti tugevalt pühendumusega. Töökultuur, mis on orienteeritud pidevale arengule ja samas lubab eksida, on just selline keskkond, mis innustab.

Võrdlusuuring näitab, et nendes valdkondades on paljudes Eesti ettevõtetes ruumi edasiminekuks ja tuleks mõelda sellele, milliste vahenditega niisugust töökeskkonda luua millised on need protseduurid ja kuidas peaks toimima juhid, kelle roll tööõhkkonna loomisel ja oma alluvate kaasamisel on kahtlemata määrav.

Andmete allikaks on TNS Emori poolt 2006. aasta septembris läbi viidud üle-eestiline palgatöötajate uuring. Uuringule vastas esinduslik valim 405 töötajast, kes igaüks andis hinnanguid oma tööandjale ja sellele, kuidas ta oma töö erinevate aspektidega rahul on. Varasemad võrdlused tuginevad sarnastele 2004. ja 2002. aastal läbi viidud uuringutele.

Mari-Liis Eensalu artikkel “Töötajate rahulolu rühib erinevalt pühendumusest ülesmäge” ilmus Äripäeva eriväljaandes “Koolitus” 07.11 2006.

 

Mari-Liis Eensalu

Mari-Liis Eensalu

Kantar Emori juhtekspert

+372 626 8534