Iga teine Eesti inimene on aasta jooksul annetanud, aga hoiab seda saladuses

21.12.2021

Iga teine ehk 51% Eesti elanikest on viimase aasta jooksul raha annetanud, selgus „Ma armastan aidata” annetuskeskkonna tellimusel Kantar Emori poolt läbi viidud annetamiskäitumise uuringust. Keskmisest enam annetavad 30-39-aastased kõrgharidusega naised. Samal ajal ei soovi 76% vastajatest enda tehtud annetustest avalikult rääkida.

Kõige olulisemate ühiskondlike murekohtadena tunnetatakse haiguste ravivõimaluste kättesaadavust ja kvaliteetse hariduse kättesaadavust kõigi laste jaoks. „Teemad, mis Eesti inimestele muret tekitavad, on eelmise, neli aastat tagasi tehtud uuringuga üldjoontes sarnased. Selgelt eristus vaimset tervist puudutav, mille vastajad paigutasid kõige olulisemate murekohtade loetelus kõrgele, neljandale kohale,” tõi Kantar Emori uuringuekspert Anna Karolin esile. „Samal ajal ollakse ise valmis panustama eeskätt vanemliku hoolitsuseta laste heaks, ravivõimaluste kättesaadavuse parandamiseks ja loomade heaolusse,” märkis Karolin.

Annetuskeskkonna eestvedaja, Swedbanki toetustegevuste juhi Merje Klopetsi kinnitusel on võrreldes 2017. aasta uuringuga annetada aina lihtsam, suurel osal heategevusorganisatsioonidest on ka kodulehel võimalik annetada. „Suure tõusu on teinud nende inimeste osakaal, kes eelistavad annetada pangaülekande või -lingi kaudu. See on mugav ja levinud võimalus, lisaks ka rahatark valik, sest sel moel saab annetuse pealt tulumaksu hiljem tagasi,” märkis Klopets. „Huvitava, ent mitte ootamatu asjaoluna tuli uuringust välja, et inimesed pigem eelistavad annetada nii, et see info kuskile ei jõua. Kui midagi annetamise teemal soovida, siis ehk seda, et annetamisest rääkimine muutuks võimalikult tavaliseks vestlusteemaks – ja seda üldse mitte uhkustamise, vaid kogemuste jagamise ja annetuskultuuri edendamise võtmes,” lisas ta.

Rahasumma, mida ollakse valmis abivajajate heaks annetama, on eelmise uuringuga võrreldes veidi kasvanud. Sobiva annetusvõimaluse korral ollakse ühekordselt valmis välja käima kuni 25 eurot, püsiannetusena kuni 10 eurot kuus. Kasvanud on ka püsiannetajate osakaal – 2017. aastal märkis iga kaheksas inimene, et on püsiannetaja. Tänavu märkis iga viies inimene, et toetab regulaarselt mõnda heategevusorganisatsiooni/vabaühendust.

Eesti inimeste jaoks on kõige tuntumad heategevusorganisatsioonid Toidupank, millest oli kuulnud 93% vastanutest, samuti loomade varjupaigad (85%), SOS Lasteküla (79%), vähiravifond „Kingitud elu” (78%) ning Uuskasutuskeskus (70%). Spontaanse tuntuse järgi ehk milliseid organisatsioone vastajad ise nimetada oskasid, oli esikohal vähiravifond „Kingitud elu” (seda nimetas 33% vastanutest).

Annetamise peamine mõjutaja on usaldus annetuste koguja vastu ning soov nende eesmärki toetada. Samuti innustab annetust tegema soov aidata konkreetset abivajajat. Vähetähtis pole seegi, et annetades on võimalik lahendada suuremaid ühiskondlikke murekohti. Sageli on annetamise peamine põhjus hea tunne, mis annetamisest jääb. Seda märkis ligi viiendik vastanutest.

Konkurentsitult kõige eelistatum kanal annetamiseks on pangaülekanne (54%). Telefoniannetus ja ka näiteks kauplustes asuvad annetuskastid on kaotanud viimaste aastatega tublisti populaarsust (neid eelistavad vastavalt 15% ja 14% vastanutest).

Annetamiskäitumise uuringu viis läbi uuringufirma Kantar Emor, uuringu tellisid „Ma armastan aidata” annetuskeskkonna asutajad Swedbank ja Heateo Sihtasutus. Uuring andis esindusliku ülevaate Eesti elanike heategevusalasest teadlikkusest ja hoiakutest. Selle tarbeks küsitleti 1148 inimest vanuses 21–60. Eelmine samateemaline uuring valmis aastal 2017.

Allikas: „Ma armastan aidata” annetuskeskkond

Anna Karolin

Anna Karolin

Kantar Emori uuringuekspert

+372 626 8537