TNS Emori andmetel kulutasid 6-14aastased lapsed ise 2006. aastal 300-330 miljonit krooni, mis on samas suurusjärgus 2004. aastaga.

Viimase paari aasta jooksul on iga lapse poolt kulutatav summa küll kasvanud, paraku aga väheneb jätkuvalt 6-14aastaste laste arv. Summa suurusjärk, mida lapsed vanemate kaudu mõjutavad on Eesti elatustaseme kasvades kahtlemata järjest suurem, ulatudes mitme miljardi kroonini.

Taskuraha saab 90% lastest, nooremate seas on kulutajate osakaal veidi väiksem, suuremate seas saab taskuraha pea iga laps. Keskmine summa on paari aasta jooksul kasvanud 37 kroonilt 45 kroonini nädalas, vanematel lastel on see keskmiselt 60 krooni nädalas. Veidi väiksem on taskuraha summa ka maapiirkondades ja mitte-eesti lastel.

Paljuräägitud beebibuum mõjutab laste arvulist statistikat suhteliselt vähe, sest sünde on siiski oluliselt vähem kui laulva revolutsiooni aegu. Võrreldes näiteks aastatuhande algusega on 2007. aastal 6-14aastaseid lapsi koguni 60 000 võrra vähem.

Laste taskuraha kulutamise eelistused on aastate jooksul püsinud samad. Kõige enam kulutavad nad söödavale-joodavale ja eelkõige maiustustele. Kolm last neljast ostab maiustusi, soolaseid snäkke ostab iga kolmas. Kõige maiamad on eesti rahvusest ja vanemad, 12-14aastased lapsed. Teistest rahvustest lapsed ostavad eestlastest rohkem pähkleid ja seemneid.

Söödava kõrvalt kulub raha veel kinopiletitele, mänguasjadele, riietele, ehetele. Mobiiliarveid maksab väga väike hulk lapsi ise (5% 12-14aastastest lastest), tõenäoliselt tuleb see kulutus vanemate rahakotist.

On ka neid lapsi, kes panevad raha tallele suurema ostu tegemiseks. Keskmiselt iga kolmas laps kogub raha, poisid veidi suurema tõenäosusega kui tüdrukud. Raha koguvate laste osakaal on paari aasta jooksul veidi kahanenud.

Andmed on kogutud TNS Emori Laste omnibuss-uuringu raames sügisel 2006. Uuringule vastas 360 last vanuses 6-14 aastat.