Ärge unustage kriisiolukorras vaimset tervist

03.04.2020

„Teatud ebakindlus ja teatud ootus, et midagi hoomamatult ebameeldivat on sündimas.“ Nii kirjeldas viimaste nädalate olukorda üks vastajatest hiljutises Kantar Emori eriolukorra radari uuringus.

Tõesti, mitte ainult Eestis, vaid üle terve maailma valitseb praegu teadmatus ja hirm tuleviku ees. Viimaste nädalate ja kuude sündmusi võib paljuski võrrelda mõne katastroofifilmi stsenaariumiga, kus olukorra tõsidusest arusaamiseks pidid asjad enne väga halvaks minema. Paljude riikide juhid on ka ise tunnistanud, et viiruse leviku tõkestamisele reageerimisel jäädi hiljaks. Õpime sellest veast ning proovime ennetada teisi olulisi koroonaviirusest tingitud mõjusid. Üheks neist on kindlasti rahva vaimne tervis.

Kantar Emori hiljutisest eriolukorra radari uuringust selgus, et viiendik Eesti elanikest tunneb ennast emotsionaalselt ebakindlalt. Oma viimaste nädalate tundeid ja emotsioone kokku võttes väljendas kõhedust tekitavalt palju inimesi selle edasiandmiseks märksõnu hirm, ärevus ning üksindus. Eriti puudutab see muidugi karantiini tõttu üksi jäänud kaasmaalasi, sh vanemaealisi, kelle elu sotsiaalne pool on praktiliselt kinni keeratud, kuna riskirühma kuulumise tõttu ei saa neid ka lapsed ega lapselapsed külastada. Paljudes lastega peredes oli märksõnaks stress uue elukorraldusega toimetulekul, kus lisaks kõigele muule tuleb õppida rööprähklema kodust töö tegemise ja koolist koju jäänud pidevalt tähelepanu nõudvate laste kasvatamise vahel. Paljudel on uuest olukorrast tingituna oht jääda töötuks või on oma sissetulekuallikas juba kaotatud. Lisaks sellele kummitab muidugi pidev mure enda ja oma lähedaste tervise pärast.

Seega on asju, mille pärast muretseda, varasemaga võrreldes muidugi oluliselt rohkem. Seda süvendab meile igapäevaselt ka igast võimalikust meediakanalist tulev lakkamatu uudisvoog. Uute nakatunute arv Eestis, globaalsest viirusest tingitud surmade arv, ettevõtete pankrotistumine, koondamised, töötute arvu kasv, majanduslangus jne on igapäevased teemad meedias, mida tarbime tulenevalt kriisiolukorrast ning kodus viibimisest varasemaga võrreldes kordades rohkem.

Häbematult vähe on siinjuures aga räägitud sellest, kuivõrd palju kogu see negatiivne infotulv, mis meieni hommikust õhtuni jõuab, osutab mõju inimeste psüühikale. Seda kõike on selgelt liiga palju, et kõik sellega omapäi suudaks toime tulla! Seda eriti kriisiolukorras, kus sotsiaalne distantseerumine on vältimatu.

Riigijuhid, ma mõistan, et esimesed prioriteedid on haigestunute ravi, viiruse tõkestamine ning muidugi riigi enda majanduslik tervis ja tulevik. Sellises kriisiolukorras ei pea ega saagi riik kõike teha, kuid kindlasti leidub võimalusi ka elanike vaimse tervise kindlustamiseks. Sarnaselt viiruse leviku takistamiseks mõeldud ettekirjutustele võiks ehk välja tulla ka nõuannetega inimeste emotsionaalseks toimetulekuks, mis oleks eriti suureks abiks praegu kõige enam haavatavatele sihtrühmadele. Sealjuures on näiteks ühe võimalusena meie president juba julgustanud inimestel emotsionaalse toe või abi saamiseks pöörduda kriisitelefonile 1247.

Ettevõtted, pakkuge oma töötajatele emotsionaalset tuge ja uurige, kuidas neil läheb. Kollektiivis sotsiaalse ja positiivse õhkkonna säilitamiseks proovige olukorrale läheneda loominguliselt, mida paljud ettevõtted on juba ka teinud ja kellest saab inspiratsiooni ammutada. Selleks on näiteks võimalik korraldada kasvõi erinevaid interaktiivseid mänge või võistlusi online-platvormidel, ühiseid lõunasööke videokõne vahendusel.

Kuid kõige suurem vastutus on ehk meil endil, kallid kaasmaalased. Toetame üksteist ja hoiame selles heitlikus kriisis üleval positiivsust ning lootust, et üks hetk lähevad asjad paremaks ja eriolukord ei kesta igavesti. Hoiame meeles oma lähedasi, kes on jäänud üksi, ja suhtleme nendega telefoni või videokõne teel. Uurime, kuidas neil läheb ja kas me saame neid antud olukorras kuidagi aidata. Siinkohal on paljud tublid Eesti inimesed juba erinevate abistamiseks mõeldud lahendustega välja tulnud. Anname ka edaspidi ajakirjanikele inspiratsiooni, et meediakajastuses kõlaks ka enam positiivseid uudiseid ning hoiaks meie moraali sellel keerulisel ajal kõrgel!

Eesti Päevaleht | 31. märts 2020

Reet Marii Rokk

Reet Marii Rokk

Kantar Emori uuringuspetsialist

+372 626 8532