Euroopa Liidu liikmesriikides läbi viidud hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et enam kui pooled Euroopa Liidu kodanikest on rahul EL-i vastureaktsiooniga Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kuid Eesti kuulub siiski nende nelja liikmesriigi hulka, kus rahulolu on kõige madalam ja enam kui pooled elanikest ei ole rahul EL-i vastureaktsiooniga. Lisaks Eestile on rahulolematus kõrgem ka Kreekas, Küprosel ja Sloveenias.

Oluliselt enam ollakse aga rahul Eesti valitsuse vastureaktsiooniga – rahulolu väljendas 64% eestimaalastest. Kõige enam on oma riigi valitsuse reageerimisega rahul Soome elanikud (88%).

Võimalikest tagajärgedest, mida Ukrainas toimuv sõda kaasa võib tuua, pelgavad Eesti elanikud kõige enam ohtu, et sõjategevus laieneb Eesti territooriumile (44%). Seda kartust jagavad meiega kõige enam Läti ja Leedu elanikud – vastavalt 47% ja 49%. Vähem kui neljandik eestimaalastest näeb ohuna ka tuumasõda. Seevastu meie lõunanaabritele valmistab tuumasõja oht rohkem muret: Läti elanikest 39% kardab, et võib puhkeda tuumasõda, Leedus 46%. Ka Rootsi elanikud pelgavad tuumasõda enam kui Eesti elanikud – 37%. Neljandik Eesti elanikest kardab ka, et sõda võib laieneda ka teistesse riikidesse Euroopas – see hirm on suurim Taanis ja Rootsis, kus veidi üle poole elanikest kardab sellist stsenaariumit. Inflatsioon valmistab muret 28 protsendile eestimaalastest, jäädes sellega EL-i riikide keskmisele alla (36%).

Seda, et Venemaa sissetung Ukrainasse on oht kogu Euroopa julgeolekule, arvab 77% Eesti elanikest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 77% ja 86% elanikest, Soomes 90%. Sõjategevuses näeb otsest ohtu meie riigi julgeolekule samuti 77% Eesti elanikest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 76% ja 86% elanikest. Kõige kõrgemaks hindavad ohtu oma riigi turvalisusele Poola elanikud – 92%.

Kõikides liikmesriikides on enamik elanikest seda meelt, et koostööd kaitse eesmärkidel EL-i tasandil tuleks suurendada – 84% EL-i kodanikest arvab nii. Eestis nõustub sellega kaheksa inimest kümnest.

Sõjasündmustest tingituna on käesoleval aastal teravalt esile kerkinud ka energiakriis. 77% Eesti elanikest leiab, et EL peaks võimalikult kiiresti vähendama sõltuvust Venemaa energiaallikatest. Seda, et EL peaks suures mahus investeerima taastuvenergia allikatesse, nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiasse, arvab 82%. Seejuures usub 69% inimestest, et taastuvenergia aitab pikas perspektiivis energiatarbimisele hinnapiiri panna.

Eurobaromeetri standarduuring viidi samaaegselt läbi tänavu suvel 27 Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis osales uuringus 1026 Eesti elanikku vanuses 15+ eluaastat.