Eesti elanikud on oluliselt rohkem rahul valitsuse vastureaktsiooniga Ukraina sõjale kui Euroopa Liidu reageeringuga
07.10.2022
07.10.2022
Euroopa Liidu liikmesriikides läbi viidud hiljutine Eurobaromeetri uuring näitab, et enam kui pooled Euroopa Liidu kodanikest on rahul EL-i vastureaktsiooniga Venemaa sissetungile Ukrainasse. Kuid Eesti kuulub siiski nende nelja liikmesriigi hulka, kus rahulolu on kõige madalam ja enam kui pooled elanikest ei ole rahul EL-i vastureaktsiooniga. Lisaks Eestile on rahulolematus kõrgem ka Kreekas, Küprosel ja Sloveenias.
Oluliselt enam ollakse aga rahul Eesti valitsuse vastureaktsiooniga – rahulolu väljendas 64% eestimaalastest. Kõige enam on oma riigi valitsuse reageerimisega rahul Soome elanikud (88%).
Võimalikest tagajärgedest, mida Ukrainas toimuv sõda kaasa võib tuua, pelgavad Eesti elanikud kõige enam ohtu, et sõjategevus laieneb Eesti territooriumile (44%). Seda kartust jagavad meiega kõige enam Läti ja Leedu elanikud – vastavalt 47% ja 49%. Vähem kui neljandik eestimaalastest näeb ohuna ka tuumasõda. Seevastu meie lõunanaabritele valmistab tuumasõja oht rohkem muret: Läti elanikest 39% kardab, et võib puhkeda tuumasõda, Leedus 46%. Ka Rootsi elanikud pelgavad tuumasõda enam kui Eesti elanikud – 37%. Neljandik Eesti elanikest kardab ka, et sõda võib laieneda ka teistesse riikidesse Euroopas – see hirm on suurim Taanis ja Rootsis, kus veidi üle poole elanikest kardab sellist stsenaariumit. Inflatsioon valmistab muret 28 protsendile eestimaalastest, jäädes sellega EL-i riikide keskmisele alla (36%).
Seda, et Venemaa sissetung Ukrainasse on oht kogu Euroopa julgeolekule, arvab 77% Eesti elanikest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 77% ja 86% elanikest, Soomes 90%. Sõjategevuses näeb otsest ohtu meie riigi julgeolekule samuti 77% Eesti elanikest. Lätis ja Leedus on sama meelt vastavalt 76% ja 86% elanikest. Kõige kõrgemaks hindavad ohtu oma riigi turvalisusele Poola elanikud – 92%.
Kõikides liikmesriikides on enamik elanikest seda meelt, et koostööd kaitse eesmärkidel EL-i tasandil tuleks suurendada – 84% EL-i kodanikest arvab nii. Eestis nõustub sellega kaheksa inimest kümnest.
Sõjasündmustest tingituna on käesoleval aastal teravalt esile kerkinud ka energiakriis. 77% Eesti elanikest leiab, et EL peaks võimalikult kiiresti vähendama sõltuvust Venemaa energiaallikatest. Seda, et EL peaks suures mahus investeerima taastuvenergia allikatesse, nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiasse, arvab 82%. Seejuures usub 69% inimestest, et taastuvenergia aitab pikas perspektiivis energiatarbimisele hinnapiiri panna.
Eurobaromeetri standarduuring viidi samaaegselt läbi tänavu suvel 27 Euroopa Liidu liikmesriigis. Eestis osales uuringus 1026 Eesti elanikku vanuses 15+ eluaastat.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.