Kingi naistepäevaks kimbuke aktsiaid või pensionifondi osakuid! Romantiline ja kasulik!
11.03.2021
11.03.2021
Rahaasjade korraldamine ei ole enamikule inimestest tegevus, mida esimesena tähtpäevadega seostaks. Aga kui pisut arutleda, kuidas oleks mõistlik oma raha kasutada, ei tundugi see seos nii meelevaldne. Kinkida lillesülemi asemel kimbuke aktsiaid või pensionifondi osakuid kõlab päris hea plaanina. Eriti kui läheneda teemale naiste vaatevinklist, kirjutab Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson Eesti Päevalehes.
Pensionireformi kontekstis on naistepäeval põhjust muretsemiseks. Leibkondades võib tekkida Väikese Peetri ja Suure Peetri olukord – küsimus, kelle II sammas enne ära kulutatakse. Naised elavad kauem ja teenivad vähem palka, seega on nende II sammas väiksem. Neil on tõenäolisemalt staažis „augud sees“ ning seetõttu võib ka I sammas väiksem olla.
On väga vähe räägitud sellest, et II sammas on päritav. Samas on see aga oluline argument. Pensionireformi eel kuulsin tihti seisukohta, et mehed niikuinii pensionini ei ela, mis siis II sambast koguda. Kui sellist saatust tõesti karta ning samas mõelda, mis saab minu lähedastest, siis oleks just vastupidiselt loogiline II sambasse raha edasi koguda. Nii muutub II sammas elukindlustuseks, mida enamuses on aidanud rahastada riik.
Võib ju mõelda nii, et II sambast loobudes jääb pärast saatuslikku infarkti riigi poolt panustatav 4% riigile, II samba omanikul läheb see aga lähedastele. Ehk siis kirjutad abikaasale naistepäevakaardile „Kaunist naistepäeva! Kingituseks jäin II sambasse edasi koguma!“
Kui aga mõni mees pelgab, et sellise sõnumiga kaart jääb kaasale segaseks, siis pakun tordile ja lilledele veel mõned alternatiivid, mis on pikaajalisema efektiga. Eks see ole maitse asi, aga aktsia võiks olla palgalõhe kontekstis lohutavam kui lillekimp. See on ka hea mõttemäng investeerimismaailma sisenemiseks ja igakuise säästmise alustamiseks. Kui nurisete madala tootluse või inflatsiooni pärast, siis kõrvutage see mõttes lillede närtsimisega – kohe muutub pilt positiivsemaks. Kui täna ostetud 15-eurone tort muundub ajas vaid ühest rasvast teiseks, siis eelmisel naistepäeval 8 euroga ostetud Madara kosmeetikafirma aktsia maksab täna 20 eurot. Loomulikult võib raha paigutades ka kaotada, aga enamasti siiski vähem kui tordiga.
Kas aktsia kinkimine ei tundu piisavalt romantiline? Kuidagi kuiv? Võib-olla peaks emotsioone juurde keerama? Kui südaööl võib e-poest allahinnatud mõttetusi soetada ja lotopileteid osta, miks ei võiks sarnaseid impulsse finantsturul maandada? Kas pole mitte kummaline, et finantstoodete, sh investeeringutega kaasnevad hoiatused, nõusoleku küsimised ja infolehed, et keegi mingil juhul midagi uisapäisa ei soetaks. Samas kleidiostu juures pole ma kunagi näinud hoiatusi stiilis „50% tõenäosusega sa seda üle ühe korra ei kanna“, „aastane juurdekasv 2 cm, suveks see kleit ümber puusade ei mahu“, „kõrge riskiga toode, väärtus võib langeda!“. Võiksime mõttes ka Delfi bännerid „osta nüüd, soodsalt saab“ suunata investeeringutele.
Ühelt poolt oleks suureks abiks, kui impulssostude eel paikneks väikesed takistused, mis aitaks enesekontrolli säilitada. Äpp, mis õigel hetkel küsib: „Oled sa kindel?“ Teisalt võiks investeerimisega kaasneda positiivse emotsiooni võimendamine, näiteks tüdruksõbrale aktsiat kinkides (kui see oleks ühe klikiga võimalik) paiskuks ta ekraan suuri roosasid südameid täis. Ehk siis unistan olukorrast, kus tavakauba ostmine oleks tavapärasest pisut keerulisem ning säästmine ja investeerimine oleks tehtud lihtsamaks ja ahvatlevamaks. Roosamaks!
Aastaid on tööandjate südametunnistusele koputatud, et lillede asemel võiks naistele õiglast palka pakkuda. Selle kõrvale pakun tagasihoidlikuma idee – miks mitte teha lillede asemel ülekanne töötaja III sambasse? Tehniliselt on see võimalik, aga vajab omavahelist kokkuleppimist ja raamatupidajalt lisaliigutusi. Tarkvaraarendajad, teete järgmiseks naistepäevaks palgaprogrammidele lisarakendused?
Minu naistepäevasoovitus naistele – premeerige ennast kleitide asemel meelerahufondi või investeeringuga. Üleskutse meestele – laiendage kingituste ringi, sest õigel raamistamisel võib pensioniosak olla lilledest romantilisem.
Samas tasub muidugi meeles pidada ka juuraprofessor Cass Sunsteini, kes on raamatu „Nügimine“ üks autoritest, öeldut, et kui me nügime inimesi tervisliku toidu suunas, neid sealjuures justkui aidates, siis lõpuks on meil ka hunnik „nukraid salatisööjaid“.
Ma ei tee ettepanekut, et lillede ja kõrvarõngaste asemele jääks vaid väärtpaberid. Ma soovitan lihtsalt kingituste (nii endale kui ka kallimale) ampluaasse lisada uusi romantilisi ideid.
SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Heateo Sihtasutuse ja Eesti Päevalehe ühine artiklisari otsib tänavu ideid, kuidas leevendada praeguse Eesti sotsiaalseid-praktilisi kitsaskohti.
Allikas: Eesti Päevaleht
Juhtekspert, Kantar Emor
Inimesed hindavad endiselt traditsioonilisi offline-reklaamikanaleid, samas kui turundajad eelistavad online'i. Offline-kanalites ajavad reklaamid inimesi vähem närvi, sest need tulevad nende igapäevaellu rohkem möödaminnes. Seevastu internetis käituvad reklaamid tihtilugu nagu ebaviisakad külalised, kes ei teata oma tulekust ette ja saabuvad kõige ebasobivamal hetkel.