Lapsed muudavad oma vanemad keskkonnasõbralikumaks

26.10.2021

Kantari värskes globaalses jätkusuutlikkuse uuringus „Who Cares, Who Does?“ leiti, et lapsed on olulisimad mõjutajad, kui asi puudutab leibkonna igapäevaste ostuharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmist. Uuringust ilmnes, et 49 protsendi jaoks leibkondadest on koroonapandeemia ajal jätkusuutlikkus muutunud veelgi olulisemaks.

Uuringus segmenteeriti leibkonnad kolme kategooriasse vastavalt nende käitumisharjumustele:

Öko-aktivistid (22% leibkondadest): keskkonnateadlikud tarbijad, kellele lähevad keskkond ja sellega seotud probleemid väga korda ning kes rakendavad oma jäätmete vähendamise eesmärgil enim meetmeid.

Öko-kaalutlejad (40%): tarbijad, kes muretsevad keskkonna ja plastikjäätmete pärast, kuid ei võta oma jäätmete vähendamiseks ette just kuigi palju.

Öko-ükskõiksed (38%): tarbijad, kes muretsevad keskkonna pärast vähe või üldse mitte ning ei võta ette ka ühtegi sammu oma jäätmete vähendamiseks.

Uuringutulemuste järgi on näha, et öko-aktivistide leibkondade osakaal on kasvanud võrreldes 2019. aastaga 16 protsendilt 22 protsendile. Harjumuste muutmise ajendina mainiti perekonda ning esmajoones lapsi (36%) kui suurimaid mõjutajaid peale esikohal olnud tootepakendite. Kantari eksperdid ennustavad, et öko-aktivistide segment kasvab järgneva viie aastaga 40 protsendini ja aastaks 2029 moodustab kõigist leibkondadest juba enam kui 50%.

Kõige suurem on öko-aktivistide segmendi osakaal Saksamaal – 46% kõikidest leibkondadest. Saksamaale järgnevad Belgia ja Ungari. Kõige väiksem on selle segmendi osakaal Saudi Araabias – kõigest 7%.

Keskkonnaga seotud probleemid ja barjäärid

Uuringus paluti tarbijail välja tuua ka peamised probleemid seoses jätkusuutlikkusega ning barjäärid, mis takistavad jätkusuutlikku tarbijakäitumist. Kõige sagedamini toodi murekohana välja kliimamuutusi, mida mainis 42% vastajaist. Sellele järgnevad veereostus (36%) ning plastikjäätmed (32%).

Oma käitumise ja tarbimise jätkusuutlikumaks muutmisel peeti suurimaks takistuseks asjaolu, et tooteid on kauplustes raskem leida ning need on palju kallimad – seda tõi välja 59%. Teisena mainiti tähelepanu hajumist ostlemisel (33%) ning 22% tõi välja teadmatust, mida jätkusuutlikuks tarbimiseks ette võtta.

Ehkki paljud brändid juba keskenduvad jätkusuutlikkusele, on tarbijatel nägemus, millised brändid annavad ühiskonna heaks suure panuse.

Öko-aktivistid aitavad kasvada brändidel, mis kasutavad jätkusuutlikke strateegiaid. Segmendina kasvab öko-aktiivne turg viis korda kiiremini kui üldine toidukaupade turg, nii et konkurentsieelise loomine oma jätkusuutlikkuse strateegia läbi on brändide jaoks suur võimalus. Kasu saavad need, kes selles suunas tegutsevad, vastasel juhul riskitakse üha suurema hulga tarbijate kaotamisega. Näiteks ilmnes uuringust ka see, et kaks kolmandikku tarbijaist on vähemalt korra lõpetanud toote või teenuse ostmise, millel on keskkonnale negatiivne mõju.

Jaemüüjate jaoks on siin rohkelt tegutsemisruumi. Kõigest 44% ostlejatest on mingil määral või väga rahul kauplustes pakutava valikuga, mis aitab neil olla rohkem keskkonnasõbralikumad. Hea valik kohaliku päritoluga tooteid ja taskukohased valikud on ostlejate jaoks ostukoha valikul kõige olulisemad jätkusuutlikkuse tegurid.

Kantari uuringus „Who Cares, Who Does?“ osales 88 000 vastajat 26 riigist üle maailma.

Uuri lisaks Kantari lehelt.