Erakonna toetuse seire: kuidas me mõõdame?

Alates 2022. aasta jaanuarist kasutame erakondade reitingute mõõtmiseks veebi- ja telefoniintervjuusid. Andmekorje toimub Kantar Emori igakuise CAWI-bussi (veebi teel läbiviidav) ja CATI-bussi (telefoni teel) raames. Varasemate uuringute tulemused veebruarist 2017 kuni 2021. aasta lõpuni põhinevad ainult veebiintervjuudel.

Erakonnatoetuste seire sihtrühmas on valimisealised Eesti kodanikud. Kord kuus küsitleme umbes 1500 sihtrühma esindajat. Valimis kasutame kvoote soole, vanusele, rahvusele ja elukohale. Nii saame esindusliku pildi valimisealistest kodanikest.

Kantar Emori CAWI-buss kõnetab veebiküsitlusena igas kuus vähemalt 1100 Eesti elanikku vanuses 15–84. Kantar Emori CATI-bussis pöördume igakuiselt telefoniintervjuudega vähemalt 550 Eesti elaniku poole vanuses 16+. Erakonnatoetuse seires kasutatakse 18+ vanuses kodanike vastuseid.

Erakondade reitingut mõõdame küsimusega: „Kui homme toimuksid Riigikogu valimised ja sinna kandideeriksid järgnevad erakonnad, siis kelle poolt Te hääletaksite?“

Kantar Emori erakonnatoetuse trendiuuringu tulem on koond telefoni- ja veebiküsitluse andmekorjest, kus telefoniintervjuude osa on kolmandik ja veebiintervjuude osa kaks kolmandikku. Erakondade toetusprotsente näitame nendest, kellel on erakondlik eelistus, “ei oska öelda” vastanute protsendi jätame kõrvale. Andmete taoline kuvamine muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks Riigikogu valimiste tulemustega, näeme erakondade võimalikku osakaalu Riigikogus, kui valimised oleksid toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga.

2024. a seirete tulemuste kahenädalane eksklusiivne esmaavaldamise õigus on Eesti Rahvusringhäälingul. Kantar Emori kodulehel avaldame tulemused kaks nädalat peale nende avalikustamist Eesti Rahvusringhäälingu poolt. Erakonnatoetuse trendiuuringu varalised ja mittevaralised õigused kuuluvad AS Emorile.

Karin Niinas

Juhataja, Kantar Emor

Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.