E-ostmine on viimase kuuga kasvanud pea kõigis kaubagruppides, enim spordikaupades
30.03.2021
30.03.2021
Aasta esimeses kvartalis on e-ostjaskond kasvanud pea kõigis kaubagruppides, viimase kuuga on suurima kasvu teinud riiete, spordikaupade, ravimite ja kosmeetika e-ostmine, selgub Kantar Emori värskest e-kaubanduse trendiuuringust.
Kui detsembris moodustas e-ostjaskond vastava kaubagrupi ostjatest enam kui poole kolmes kaubagrupis, siis märtsis on e-ostjaid rohkem kui tavaostjaid juba viies kaubagrupis. Veebipoodidest ostetakse rohkem kui tavapoodidest kosmeetikat, raamatuid, elektroonikat ja nende lisatarvikuid, parfümeeriatooteid, sisustuskaupu ja mööblit.
Võrreldes veebruariga on e-ostmine kasvanud kõige enam riiete, spordikaupade, ravimite ja kosmeetika puhul. Kantar Emori uuringueksperdi Kersten Jõgi sõnul on kõige suurema tõusu teinud spordikaupade ostmine internetist – kui nt veebruaris moodustasid internetiostjad selles kaubagrupis vaid 26 protsenti, siis märtsis oli see juba 43 protsenti. „Veidi kõrgem oli spordikaupade e-ostmine vaid detsembris, kus kajastusid ka ilmselt jõulueelsed ostud,“ lisas Jõgi.
Elektroonika ostmine internetist on stabiilselt püsinud kõrgel – elektroonikaseadmeid ja lisatarvikuid on tellitud internetist rohkem kui ostetud tavapoodidest, viimasel kahel kuul on e-ostjaskond moodustanud koguni 61 protsenti.
Sarnaselt enamikule kaubagruppidest pärineb ka viimane toidukaupade veebist ostmise kõrgpunkt detsembrist, olles märtsi algul viimase poolaasta kõrgeimal tasemel. Võrdluses viimaste kuudega on e-ostmine teinud olulise tõusu ja moodustab kogu kaubagrupi ostjatest ligi 16 protsenti. „Kuna küsitluse viisime läbi märtsi keskpaigas, kui piirangud alles kehtima hakkasid, peegeldub enamiku tööstuskaupade poodide sulgemisest tulenev mõju alles aprillikuu uuringus,“ kommenteeris Jõgi.
E-kaubanduse trende kaardistav veebiuuring toimus 11.–17. märtsini ja selles osales 1130 Eesti elanikku vanuses 15–74 eluaastat.
Kuula ka intervjuud Kersten Jõgiga Kuku raadios.
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.