Iga neljas lapsevanem muretseb, kas lapsed omandavad koduõppel ikka kõik vajaliku. Samas on koduõppele üleminek viimaste nädalate jooksul oluliselt parandanud laste teadmisi digitehnoloogiatest, selgub Kantar Emori digikäitumise uuringust.

Eriolukorra väljakuulutamine 12. märtsil tähendas kõikide Eesti elanike jaoks täiesti uut elukorraldust. Suuremat mõju said tunda pered, kus on põhikoolis või gümnaasiumis õppivaid lapsi, kes jäid praktiliselt päevapealt kodusele kaugõppele. Kantar Emor kaardistas aprillis tehtud digikäitumise uuringus, kuidas on pered tulnud toime laste koduõppe tehnilise korraldusega, milliste muredega on tulnud neil kokku puutuda ning millist mõju on kaugõpe avaldanud laste ja lastevanemate digipädevustele. Kokku andsid digikäitumise uuringus koduõppe kohta tagasisidet 357 pere esindajad üle Eesti.

Kantar Emori kogemusmajanduse ekspert Lele Aak: „Eestis elab ligikaudu 617 400 leibkonda ning umbes igas viiendas leibkonnas on hetkel põhikoolis või gümnaasiumis käiv laps koduõppel. Veidi enam kui 115 000 peret on pidanud viimastel nädalatel mõtlema sellele, millised tehnoloogilised seadmed on neil kodus õppetöö korraldamiseks olemas, millistele tarkvaradele ja õpikeskkondadele ligipääsu vajatakse ja kas kodune internetiühendus on piisavalt kvaliteetne.“

Eesti koolid on kaugõppe korraldamisel olnud tublid ja eesrindlikud, siiski kardab iga neljas lapsevanem, et laps ei saa koduõppel kõike vajalikku hästi omandatud. Veelgi rohkem on murelikke lapsevanemaid nende seas, kellel puudub võimalus oma tööasju kodust ajada. „Algklasside lapsed vajavad kaugõppel vanemate tuge, seda nii tehnikaga toimetulekul kui ka emotsionaalselt,“ tõdes Aak. Samas ütlevad Aaki sõnul ligi pooled lapsevanemad, kellel on 1.–3. klassis õppivaid lapsi, et nende lapsed saavad digitehnoloogiate kasutamisega oma õppetöös piisavalt hästi ka iseseisvalt hakkama. Kolmveerand lapsevanematest tõdeb, et viimaste nädalate jooksul on laste teadmised digitehnoloogiatest (näiteks sellest, kuidas kasutada erinevaid seadmeid, programme, veebikeskkondi) oluliselt paranenud. „Nii nagu mitmes teises valdkonnas, on eriolukord ka hariduses digipädevust edendanud,“ kommenteeris Aak.

Digipädevuse kasv on olnud möödapääsmatu, sest distantsõppega kaasneb digitaalsete õppematerjalide võidukäik. Veidi üle poole lapsevanematest võib oma laste põhjal öelda, et digitaalseid õppematerjale kasutatakse enamikus õppeainetes, digimaterjalide osakaal on kõrge ka juba 1.–3. klassi laste puhul. Seejuures linna- ja väiksemad maakoolid ei erine, ka maapiirkondade koolid on digimaterjalide kasutusel samavõrd tublid.

Tavapäratu olukord on pannud ka peresid parandama oma koduste õpitubade valimisolekut. Iga kaheksas pere on ostnud või plaanib osta koju mõne uue seadme just kaugõppe ladusamaks korraldamiseks. Igas viiendas peres seistakse silmitsi kehva internetiühendusega. Ligi pooltel juhtudel kasutavad lapsed õppetööks sülearvutit (mis on levinuimaks seadmeks õppetöös osalemisel), mida kasutavad ka teised pereliikmed või mis kuulub üldse lapsevanema tööandjale, suurendades seega ka turvariske.

Digikäitumise uuring toimus omnibuss-uuringuna ajavahemikus 20.-22. aprill 2020. Uuringus osales 357 lapsevanemat, kellel on põhikoolis või gümnaasiumis õppivaid koduõppel lapsi. Uuring kaardistas, milliseid seadmeid ja mis ulatuses lapsed õppetöös kasutavad, milliseid õpikeskkondi ja muid rakendusi kasutatakse, milliste probleemidega õppetöös kokku puututakse, digipädevusoskusi ning kuidas küberriskide eest kaitstakse.