Raadioauditooriumi ülevaade aprill–september 2019
29.11.2019
29.11.2019
Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel pühendasid Eesti elanikud perioodil aprill–september 2019 raadio ja muusika kuulamisele keskmiselt 4 tundi ja 4 minutit päevas.
Enim kulutati aega raadiojaamade kuulamisele – 2 tundi ja 30 minutit. Ajaliselt järgneva audioväljundina said kuulajate ajast endale internetipõhised muusikateenused, millele kulub keskmiselt 43 minutit päevas. Salvestatud muusikat kuulatakse 18 minutit ning raadiosaadete järelkuulamisele kulub keskmiselt 2 minutit päevas. 32 minutit jaotub ära erinevate raadiojaamade vahel surfamisele või tundmatule audiokanalile.
Eestlased kuulasid raadiojaamu keskmiselt 2 tundi ja 57 minutit ning muu rahvuse esindajad vastavalt 1 tund ja 35 minutit päevas.
Kui võrreldes aasta varasema ajaga on raadio- ja muusikakuulamine kokku 19 minuti võrra vähenenud, siis ajaline panus raadiojaamadele on püsinud pea samas ajamahus, vähenedes vaid 4 minuti võrra. Kuulamisele pühendatud aja langus on tulnud muu tundmatu audiokanali ja raadiojaamade vahel surfamisele kulutatud aja arvelt ning ka interneti vahendusel muusikateenuste kuulamisest.
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Vikerraadio | 147 000 | 14,4 |
2 | Sky Plus | 92 000 | 9,0 |
3 | Raadio Elmar | 86 000 | 8,4 |
4 | Star FM | 77 000 | 7,6 |
5 | Retro FM | 55 000 | 5,4 |
6 | Raadio Kuku | 54 000 | 5,2 |
7 | MyHits | 45 000 | 4,4 |
8 | Raadio 2 | 34 000 | 3,3 |
9 | Power Hit Radio | 22 000 | 2,2 |
10 | Klassikaraadio | 17 000 | 1,7 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.04.–30.09.2019
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Raadio 4 | 36 000 | 3,5 |
2 | Sky Raadio | 28 000 | 2,7 |
3 | Russkoje Radio | 26 000 | 2,6 |
4 | Narodnoje Radio | 25 000 | 2,4 |
5 | Jumor FM | 22 000 | 2,2 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.04.–30.09.2019
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.