Raadioauditooriumi ülevaade perioodist aprill–september 2020
11.11.2020
11.11.2020
Kantar Emori raadio- ja muusikakuulamise seire andmetel pühendasid Eesti elanikud perioodil aprill–september 2020 raadio ja muusika kuulamisele keskmiselt 4 tundi ja 1 minuti päevas.
Enim kulutati aega raadiojaamade kuulamisele – 2 tundi ja 26 minutit. Ajaliselt järgneva audioväljundina said kuulajate ajast endale internetipõhised muusikateenused, millele kulub keskmiselt 51 minutit päevas. Salvestatud muusikat kuulatakse 12 minutit ning raadiosaadete järelkuulamisele kulub keskmiselt 3 minutit päevas. 30 minutit jaotub ära erinevate raadiojaamade vahel surfamisele või tundmatule audiokanalile.
Võrreldes aasta varasema perioodiga on kogu raadio- ja muusikakuulamise aeg jäänud samale tasemele, olles kahanenud vaid 3 minutit. Raadiojaamade kuulamisele pühendatud aeg on 4 minuti võrra vähenenud ning muusikateenuse/salvestatud muusikale kulutatud aeg samavõrra kasvanud.
Eestlased kuulasid raadiojaamu keskmiselt 2 tundi ja 47 minutit ning muu rahvuse esindajad vastavalt 1 tund ja 41 minutit päevas.
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Vikerraadio | 128 000 | 12,5 |
2 | Raadio Elmar | 87 000 | 8,5 |
3 | Sky Plus | 82 000 | 8,0 |
4 | Star FM | 66 000 | 6,4 |
5 | Retro FM | 50 000 | 4,9 |
6 | Raadio Kuku | 47 000 | 4,6 |
7 | MyHits | 46 000 | 4,5 |
8 | Raadio 2 | 30 000 | 3,0 |
9 | Rock FM | 27 000 | 2,6 |
10 | Power Hit Radio | 20 000 | 2,0 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.04.2020–30.09.2020
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Nr | Raadiojaam | Kuulajaid (arv) | Kuulajaid (%) |
1 | Raadio 4 | 39 000 | 3,8 |
2 | Narodnoje Radio | 29 000 | 2,8 |
3 | Russkoje Radio | 27 000 | 2,6 |
4 | Sky Raadio | 24 000 | 2,3 |
5 | Jumor FM | 20 000 | 2,0 |
Sihtrühm: 12–74aastased Eesti elanikud
Periood: 01.04.2020–30.09.2020
Allikas: Kantar Emor, Raadio- ja muusikakuulamise uuring
Juhataja, Kantar Emor
Tihti kipuvad hindajad määrima Y-generatsioonile pähe „unikaalseid“ omadusi, mis on tegelikkuses iseloomustanud noori inimesi läbi aegade. Ent Y-põlvkonnal on võrreldes varasematega ka eripärasid, mis tulenevad mitte mingist sünnipärasest unikaalsusest, vaid keskkonnast, kuhu on sünnitud. Ja keskkond on võrreldes 1990. aastatega vägagi muutunud.