Mati Heidmets: lõimumise tähendus on muutunud
08.03.2024
08.03.2024
„Suures pildis on lõimumisega Eestis hästi. Lõimumisprotsess ise on pikaajaline ja aeglane. Identiteet, maailma nägemine jne ei ole asjad, mis muutuvad nipsust, mõõtühikuks on siin põlvkond. Kui vaadata suures plaanis 30 aastat, siis karavan on liikunud õiges suunas,“ lisas Heidmets.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg rääkis, et oleme lõimumises jõudnud uude ajajärku. “Ühiskonnana tajumine, et me koos saame neid kriise ületada – see on üks olulisemaid tundeid, mis ühiskonnas saab olla.” Märgiliseks pidas ta seda, et eesti keele oskajate hulk on tõusnud. Väljakutseks nimetas ta aga seda, et meediakasutus on väga killustunud. “Kuidas saame luua ühist lugu, ühist narratiivi – see on väljakutse.”
“Nii eestikeelses kui ka muude rahvuste seas on struktuur nii sarnane, lõhestunud on mõlemad. See on normaalne olukord. Ei ole otsest seost lõimumise ja kodakondsuse ning lõimumise ja keeleoskuse vahel,” lausus uuringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin. Ta peatus eraldi ka uussisserändajate seas tehtud uuringul, öeldes, et teistest riikidest Eestisse tulnute kaudu tuleb meie ühiskonda positiivsust. “Meie tavaline nukker arusaam sellest, kuidas meil on kliima paha ja üks eestlane sööb teist… ja siis tulevad meile väljast inimesed, kes ütlevad, et “oi kui tore maa see on, kui tore siin on olla!”. Lõimumisega kaasneb optimistiliku enesehinnangu tõusu võimalus.”
Arutelu modereeris lõimumisvaldkonna ekspert Marianna Makarova.
Vaata salvestust siit
Fotod: Merje Klopets. Uuringu tellis Kultuuriministeerium.
– Värske lõimumismonitooring näitab positiivset arengut lõimumises
– Kuidas Antsul, Anastassial ja Anthonyl oleks võrdselt hea Eestis elada?
Balti regiooni juht, Kantar Emor
On asju, mis selles andmete külluses ei muutu – see on inimene ja tema käitumine. Tehnoloogiliste uuenduste puhul ei tohi seda arusaama kaotada ning liialt andmetesse kinni jääda. Kui teed kampaaniat, on võimalik võtta sadakond mõõdikut, aga kui sa sellega igapäevaselt ei tegele, tunned end eksinult. Andmete kasutamise ülim eesmärk on ikka inimene ja tema käitumise mõistmine.