Teisipäeval tutvustasime Kultuurikatlas Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2023 tulemusi. Järjekorras üheksanda lõimumismonitooringu tulemused näitavad, et pikas vaates oleme lõimumises teinud märkimisväärseid edasiarengud. Uuringu tellis Kultuuriministeerium.

„Lõimumisvaldkonna sihtrühmad on muutunud ja muutumas järjest mitmekesisemaks, kuid sellegipoolest on meil ühiseid väärtusi, millele saame toetuda. Uuringu tulemustest tulid need selgelt välja – me kõik hoolime ühiskonnast, kus ei ole rahvustevahelisi konflikte, kus on vastastikune usaldus ja kus kõik panustavad majandusse. Kindlasti on ka murekohti, kuid nendest olulisem on ühine arusaam lõimumisest. Et see ei saa toimuda vaid muust rahvusest elanikele ja uussisserändajatele riiklike teenuste pakkumisega. See on areng, kus oma roll ja vastutus on kõigil inimestel ja kogukondadel,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuuriliste mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg.

„Peaksime lõimumisega seotud probleemide arutelu puhul silmas pidama, et ei ole ühte sarnaste väärtuste ja huvidega venekeelset kogukonda. Nii nagu eestlaste seas, on ka muust rahvusest elanike hulgas väga erineva maailmavaatega inimesi. Uuring näitas, et nii eestlaste kui muust rahvusest elanike seas on tänaseks kindlas ülekaalus lõimumist soosivad eestimeelsed hoiakud, ja et venekeelse elanikkonna, sealhulgas ka mittekodanike ning vähema eesti keele oskusega inimeste seas, on arvestatav hulk tõsiseid Eesti patrioote, kes on vajadusel valmis osalema Eesti kaitsmisel agressori vastu,“ ütles uuringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.

Kantar Emor viis uuringu läbi koostöös Tartu Ülikooli teadlastega. Lõimumismonitooringu meeskonda kuulusid uuringu autoritena tähestikulises järjekorras: Aivar Voog, Jaanika Hämmal, Kaisa Esko, Külliki Seppel, Marju Lauristin, Marre Karu ja Triin Vihalemm. Lisaks valmis kvalitatiivuuring “Eesti elanike meediakasutus ja usaldus meedia vastu”. Selle autorid on: Kristiina Saks, Marju Lauristin, Anna Petermann, Merje Klopets, Anu Varblane, Katariina Mäll ja Külliki Seppel. Mõistagi aitas uuringu õnnestumisele kaasa veel suur osa Kantar Emori tiimist.

Uuringu kohta lähemalt ning ükslehti peatükkide kaupa saab lugeda siin.

Uuringu täistekst

Kvalitatiivuuringu „Eesti elanike meediakasutus ja usaldus meedia vastu“ aruanne

Uuringu esitlust saab järele vaadata meie YouTube’i kanalil.

Marju Lauristin uuringu tulemustest

Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko kodakondsuspoliitika, kultuurilise lõimumise ja Ukraina sõja mõju teemadest

Paneelarutelu. Arutlevad monitooringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Heidmets. Modereerib lõimumisvaldkonna ekspert Marianna Makarova.

Monitooringu tulemustest selgub:

• Eesti muust rahvusest elanikud ei moodusta ühtset “venekeelset kogukonda” vaid on killustunud väiksemateks gruppideks. 58% muukeelsest elanikkonnast suhestub Eesti riigiga positiivselt ning on lõimunud. Suurema osa täielikult lõimunute klastrist moodustavad Eesti kodanikud, kuid sinna kuuluvad ka pooled Eestis elavatest ja siin sündinud Venemaa kodanikest. 42% Eesti riigi suhtes negatiivsemalt häälestunute seas on samuti Eesti kodanikke, ent ka küllalt arvukas rühm Eestis pettunud minevikku takerdunud venekeelseid mittekodanike.
• Lõimumist toetab põlvkondade vahetus, noorema põlvkonna kasvav hargmaisus ja rahvuste üleselt toimiv virtuaalkultuur. Noored on üldiselt rohkem lõimunud kui nende vanemad.
• Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest inimeste osa on 15 aasta jooksul pidevalt tõusnud ning on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt üldse mitte valdavate inimeste osakaal on langenud 20% pealt 4% peale.
• Viimase poole aasta jooksul on endast erinevast rahvusest inimestega vähemalt korra kuus suhelnud 78% eestlastest ning 88% muust rahvusest inimestest. Igapäevaselt suhtleb teise emakeelega inimestega kolmandik eestlastest ning kaks kolmandiku muust rahvusest inimestest.
• Eesti identiteet on nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas kõrge – 93% eestlastest ning 83% muust rahvusest elanikel on mõõdukas või tugev Eesti identiteet.
• Eestikeelsele haridusele ülemineku otsust toetab rahvusest sõltumata suurem osa elanikkonnast (88% kõikidest vastajatest).
• Muust rahvusest inimeste jaoks on Venemaa (tele)meedia asemel olulisemate infoallikate pingereas kõrgema koha võtnud kohalik venekeelne meedia. Kõige rohkem usaldab muu rahvus piirkondlike ja kohalike lehti (47%), ETV+ (46%), Eesti venekeelseid ajalehti ja uudisteportaale (41%) ning ETV ja ETV2 (33%).
• Sõda Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõjutanud suhteid teiste inimestega. Ukraina sõda on teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte, kuid on samas suurendanud ka solidaarsust, turvalisuse väärtustamist ning sundinud tegema selgemaid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis võib lõimumisprotsesse ka kiirendada.
• 76% uussisserändajatest peab end hästi kohanenuks, 6% ei tunne, et nad oleksid hästi kohanenud.

Loe ka:
– Kuidas Antsul, Anastassial ja Anthonyl oleks võrdselt hea Eestis elada?