Ettevõtjate sammud kriisi mõjudega toimetulemiseks on radikaalsed

02.04.2020

Eriolukorra mõju majandustegevusele on tundnud juba 79 protsenti ettevõtetest ning ellujäämismeetmetena otsitakse kokkuhoiukohti nii tööjõukulude vähendamise kui ka tegevuse peatamise näol, selgub Kantar Emori eriolukorra radarist Eesti ettevõtete seas.

Kantar Emor küsis ettevõtjate käest eriolukorra mõju majandustegevusele ning uuris, millised on ettevõtjate hinnangud kriisi lahendamiseks astutud meetmetele. Uuringust ilmneb, et eriolukord on mõju avaldanud kaheksale ettevõttele kümnest. Enim on eriolukorrast tingitud liikumis- ja tegevuspiirangud kahju teinud majutus- ja toitlustusettevõtetele, kes moodustavad suure osa Eesti ettevõtlusmaastikust.

Praeguses situatsioonis tajub tõsist ebakindlust tuleviku osas pea kolmveerand kõigist ettevõtjatest, majutus- ning toitlustusettevõtetest lausa 90 protsenti. Võrdluseks – elanike hoiakuid kaardistanud küsitlusest selgus, et ebakindlust tunneb vaid viiendik. Kantar Emori strateegiakonsultant Karin Preegel: „Eriolukorrast mõtlemine on elanike ning ettevõtjate seas erinev – kui elanik unistab karantiini lõppemisest ja koos sõpradega restoranikülastusest, siis ettevõtjal ei ole kindlust, et ta kolme kuu pärast suudab samas restoranis toitlustusteenust enam pakkuda.“ Preegeli sõnul pole ehk elanikud veel nii pikaajalistele mõjudele mõelnud, ettevõtjad aga peavad mõtlema pikemalt ette ja strateegilisemalt.

Paljudele ettevõtetele tähendab eriolukord klientide vähenemist, mis sunnib tegevust piirama (65%). Ligi pooltel on eriolukorras keeruline tegevust planeerida, lepinguid tühistatakse või lükatakse edasi (43%) ning puuduvad piisavad käibevahendid (41%). Kolmandikku kõigist ettevõtetest (64% majutus- ja toitlustusettevõtetest) puudutavad kehtestatud piirangud, mis ei võimalda tegevust jätkata. „Need tulemused näitavad selgelt, et ettevõtete vastupidavus ning edukus kriisiolukorras sõltub kehtestatud meetmetest: kellele, mis tingimustes ning kui pikalt piirangud või toetused kehtestatakse,“ kommenteeris Preegel.

Olukorra tõsidusest kõnelevad ka ettevõtete kriisi üleelamiseks plaanitud tegevused: 63 protsenti otsib tegevuses kokkuhoiukohti, vähendatakse tööjõukulusid ning lausa 28 protsenti plaanib ettevõtte tegevuse ajutiselt peatada. Ligi 5 protsenti ettevõtetest plaanib tegevuse üldse lõpetada.

Teravaimad kärped tööjõukulude osas on ees keskmise töötajate arvuga ettevõtetel: 75 protsenti küsitlusele vastanud 11–20 töötajaga ettevõtetest plaanib töötajatel palka vähendada, 21–50 töötajaga ettevõtetest enam kui pooltes on oodata töötajate arvu vähendamist (60%) ning töötajate sundpuhkusele saatmist (52%).

Karin Preegeli sõnul leidub suure osa teenindusettevõtete kõrval, kelle tegevus on täna piiratud ja kes on sunnitud vähendama püsikulusid, neidki, kes kriisist võidavad. „Küsitlusele vastanutest umbes viiendikku on enneolematu olukord pannud mõtlema tekkinud võimalustele, oluliselt on kasvanud pakkumised kontaktivabadele teenustele, ettevõtete tegevust näidatakse uute nurkade alt, rõhutatakse vastutustundlikkust ning kliendi mõistmist,“ kommenteeris Preegel. Näiteks 27 protsenti rakendab ellujäämisstrateegiana turundus- ja müügitegevuse laiendamist e-kanalites, umbes viiendik otsib uusi kliente ja sihtrühmi, 19 protsenti plaanib pakkuda uusi tooteid või teenuseid ning 14 protsenti muudab turundussõnumeid.

Infokanalitest jälgivad ettevõtjad elanikega võrreldes üldiselt sarnaseid, kuid 41 protsendi ettevõtjate sõnul pole neile vajalikku ja asjakohast informatsiooni olnud piisavalt. „Ettevõtja jaoks oluline info puudutab tänaste probleemide lahendamist ning sisendit, millele ehitada edasised plaanid. Üks suurimaid küsimusi, millele keegi täpset vastust täna ei tea, on see, kui kaua eriolukord kestab,“ selgitas Preegel. Suurema osa ettevõtjate hinnangul lõppeb eriolukord lähikuudel. Optimistlikuma 35 protsendi arvates kestab eriolukord kokku kuni kaks kuud ja saab läbi mai keskpaigaks, 47 protsendi hinnangul kestab eriolukord kokku 3–4 kuud ehk veel juuniski. See omakorda tähendab ettevõtete jaoks eelkõige küsimust, kui pikaks ajaks jätkub ettevõttel rahalisi vahendeid ning suudetakse n-ö vee peal püsida. Karin Preegeli sõnul on vastustest avanev pilt morn: eriolukorra jätkudes võib kahe kuu möödudes olla uksed sulgenud 45 protsenti ettevõtetest. Pikaajaline vastupidavus on kõrgem suurema töötajate arvu ja käibega ning väliskapitaliga ettevõtetel.

Kantar Emor alustas omal algatusel eriolukorra radariga ettevõtjate seas, et monitoorida ettevõtjate hinnanguid majandusolukorrale, peamistele väljakutsetele ning tulevikuplaanidele, meediakanalite kasutust, samuti hinnanguid valitsuse tegevusele kriisiolukorra lahendamisel, et pakkuda riigiasutustele ja ettevõtetele vajalikku teavet tulevikuplaanide ja strateegiate väljatöötamiseks. Esimene ettevõtete küsitlus toimus perioodil 25.–30. märts ja küsitleti 351 Eesti ettevõtte omanikku, tegevjuhti, juhatuse liiget, finantsjuhti. Küsitlus võimaldab üldistusi erineva suuruse, käibe ja töötajate arvuga ettevõtete suhtes, kattes ka erinevad sektorid ja tegevusalad üle Eesti.

Vaata ka Karin Preegeli intervjuud 2. aprilli “Terevisioonis”.

Karin Preegel

Karin Preegel

Kantar Emori konsultant

6268537