Eesti kodakondsuseta elanikest oli 2023. aasta keskel vähem kui pooltel lähedane erakond, samas kui Eesti kodanike seas oli see enamikul (85 protsenti). Üks lõimumismonitooringu autoreid, Aivar Voog Kantar Emorist avas seda teemat ajalehes Postimees.

Mõned mõtted:

• “Eesti kodakondsuseta elanikele iseloomulik trend – poliitiline määratlematus – pole aastate jooksul oluliselt muutunud.”
• “Poliitilise eelistuse puudumine Eesti kodakondsuseta elanike hulgas väljendub ka väiksemas valimisaktiivsuses kohalikel valimistel.”
• “Täielikult lõimunute A-klastrisse kuuluvad inimesed peavad enda jaoks lähedaseks liberaalsemat maailmavaadet esindavaid erakondi, kas siis Reformierakonda, Eesti 200 või Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Alles neljandal kohal on selles klastris üldiselt muu rahvuse eelistatuim erakond – Keskerakond.”
• “Muust rahvusest elanike erakondlik eelistus on üldiselt muutumas mitmekesisemaks, kuid jätkuvalt on liiga suur poliitilise eelistuseta elanike osakaal.”

Loe täismahus Postimehest.

Loe ka:
– Värske lõimumismonitooring näitab positiivset arengut lõimumises
– Jaanika Hämmal: uussisserändaja on oma eluga rohkem rahul kui püsielanik
– Kristiina Saks: mida räägib lõimumise kohta Eesti inimeste meediakasutus?
– Kas lõimumine on muutunud rutiinseks teemaks?
– Kaisa Esko: hoiakud Ukraina sõja ja Eesti riigi osas sõltuvad lõimitusest, mitte rahvusest
– Mati Heidmets: lõimumise tähendus on muutunud
– Kuidas Antsul, Anastassial ja Anthonyl oleks võrdselt hea Eestis elada?